Otsi kohta, kust sa saad…

Kui mõelda kasutajakogemusest internetis, siis negatiivse näitena tulevad meelde mõningad avaliku sektori leheküljed. Tavakodanikul on küllaltki raske nendes navigeerida ja leida vajalik info üles. Meenub, kuidas sõbranna kunagi heietas, et pidi Maksu- ja Tolliameti veebis navigeerimiseks kuskile nõuandetelefonile helistama ja kaks tundi kellegagi vestlema, et leida lahendus oma probleemile. Meenub ka kellegi teise heietus selle üle, kui raske on leida koondatud infot FIE õiguste ja kohustuste osas. Ise olen kasutanud kohtulahendite otsingut Riigi teatajas, mis lihtsalt mitte kunagi ei toimi päris nii nagu ta peaks. Kui võtta ette näiteks Kriminaalkohtumenetluse otsing, siis paragrahvi järgi otsimine töötab ainult väga üksikute juhtude jaoks. Vaatame näiteks §208, mis puudutab arvutiviiruse levitamise süütegusid. Paragrahviotsingu järgi saame neli dokumenti kahes kohtuasjas. Kui aga paneme vabateksti otsingusse “§ 208” saame 6536 dokumenti. See on väga suur erinevus. Ja ka vabateksti otsingul on oma probleemid. Mõned neist näivad olevat parandatud, paar aastat tagasi ei olnud näiteks lahendi tekstist võimalik otsida näiteks dokumente isiku nime järgi. Nüüd see tundub toimivat paremini, aga suhteliselt võimatu on teada, kas ta töötab täielikult. Võib eeldada, et süüdlaseks on siin mingid protseduurilised ebakõlad andmete registrisse lisamisel. Samas saaks paragrahvi järgi otsingut ka algoritmile taandada ning mitte sõltuda sellest, et keegi lisab õigesse välja õiged paragrahvid.

Kasutajakogemuse kuldstandardina info otsimise juures võib muidugi välja tuua sellise gigandi nagu Google. Sageli, kui veebilehekülg ise ei võimalda head otsingut, on võimalik Google’iga sellest mööda pääseda ning siiski leida vajalik info üles. Kasutajaliides on lihtne ning õige kasutamise korral leiad väga kiiresti täpselt selle, mis sul vaja. Google’i puhul on kõik intuitiivselt loogiline, sellel on ühtne visuaalne süsteem läbi kõigi teenuste ning sa näed täpselt nii palju asju kui hetkel vaja. Nad muidugi investeerivad oma kasutajakogemusse tunduvalt rohkem kui näiteks Eesti avaliku sektori veebileheküljed ka parima tahtmise juures suudaksid, aga tasub meeles pidada, et hea disain ei pea olema kallis. Aitab, kui see on läbimõeldud ja testitud. Samuti, kui ilmnevad probleemid, siis peaks viima sisse protseduurid, et neid lahendada. Mitmete Eesti avaliku sektori veebilehekülgede puhul jääb mulje, et paljudel juhtudel on arendus projektipõhine ning ei arvestata sellega, et võivad tekkida jooksvad probleemid, mida on võimalik samas väga kiirelt lahendada. Kõik probleemid üritatakse lahendada järgmise projektiga. Seejuures võib aga võimalike probleemide üle arve pidamine muutuda keeruliseks. Samuti, lehekülg võib ükskõik kui kena välja näha, aga kui selle struktuur pole läbimõeldud, toob ta ikkagi kaasa kehva kasutajakogemuse.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s