Spotify

Selle nädala postituses pööraks pilgu Spotify poole, et analüüsida nende tarkvara arendus- ning ärimudelit.

Spotify on oma tarkvaraarendusmeetodeid väga detailselt kirjeldanud siin ja siin. Neil oli algselt kasutusel üks levinumaid tarkvaraarendusmeetodeid Scrum. Scrum on agiilne mudel, mis on sammsammuline ning iteratiivne. Samas on Spotify Scrumi implementeerimisel lubanud endale paindlikkust ja vajadustega kohanemist. Niisiis on neile tähtsam agiilsus, kui jäigalt reeglitest kinnipidamine. Nad räägivad arenduskultuurist, mitte arendusmudelist. Samas nendivad, et kõik on pidevas muutumises ja see, mis on Spotify jaoks tõene täna, ei pruugi seda olla homme.

Spotify väärtustab oma arenduskultuuris kontrolli asemel usaldamist; struktuuride ja hierarhiate asemel kommunaalsust; igal squadil on autonoomiat, et valida milline lähenemine neile paremini sobib (nt Scrum, Kanban või midagi muud). Squadid mõjutavad üksteist läbi “risttolmnemise”. Puuduvad ühesed standardid, aga ei puudu mõjutused. Tarkvara avaldatakse väikeste juppide kaupa, aga tihti. Lähtekoodid on ka teistele tiimidele kättesaadavad. Eelistatakse kaost bürokraatiale, julgustatakse eksperimenteerimist (“If everything is under control, you’re going too slow!” – Mario Andretti). Samas läbi lahtisidestatud tarkvaraarhitektuuri (inglise keeles decoupled architecture) ja järkjärgulise implementeerimise piiratakse võimalike kahjude mõjuraadiust. Läbi hea kultuuri üritatakse parandada katkiseid protsesse. Inimesi nähakse kui loomulikke innovaatoreid.

Spotify ärimudeli puhul on tegemist freemium mudeliga. Pakutakse nii tasuta muusika kuulamise teenust kui ka paremate võimalustega tasulist versiooni. Selle aasta märtsis oli Spotifyl 50 miljonit maksvat kasutajat. Lisaks maksvatele kasutajatele teenitakse raha ka suunatud reklaamidega. Spotifyl on seejuures ka erakordne positsioon suunamaks reklaame. Läbi selle, mis muusikat inimene kuulab, on võimalik tuletada, millises meeleolus nad on, milline muusikažanr neile meeldib, milline on nende asukoht, sugu ja telefon, mida nad kasutavad. Kriitikud on samas skeptilised selle osas, kas Spotify kunagi kasumini jõuab. Suureks nõrkuseks on plaadifirmadele makstavate autoritasude kõrge määr (55% läbimüügist) ning fakt, et Spotify pakub sisu, mis on kättesaadav ka muudest allikatest (erinevalt, näiteks Netflixist). Samas ei saaks öelda, et neil ühtegi võimalikku pöördepunkti poleks, kust oma positsiooni parandada. Igal juhul on tegemist ettevõttega, mille jõuga tuleb arvestada.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s