REMEMBER THE HUMAN

Virginia Shea sõnastas oma raamatus “Netiquette” võrgusuhtlemise 10 käsku. Võib öelda, et need saab teatud nurga alt vaadates kokku võtta ühe käsuga – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Kõige otsesemalt viitab sellele muidugi esimene käsk – remember the human, mis ärgitab mõtlema, et ka teisel pool ekraani on oma tunnete, uskumuste, mõtete ning vigadega inimene. Seda tuleb võrgusuhtluses meeles pidada samamoodi nagu igas muus suhtlusvormis. Teiste inimeste aega tuleb austada ning nende eksimused tuleb neile andestada. Nii nende kui ka sinu endi pärast. Samuti, viha pidamine on nagu enda karistamine teiste inimeste vigade eest. Toore emotsiooni ajel käitudes on aga kerge teha midagi, mida hiljem kahetsed.

Ühe levinud filosoofilise mõttekäigu järgi tuleks enne rääkimist alati mõelda, esiteks, kas lausutav on tõene, teiseks, kas see on vajalik, ning kolmandaks, kas see on heatahtlik. Kui need tingimused pole täidetud, ei tasu need sõnad ilmselt lausumist. Sellise meelerahu säilitamine võib aga kujuneda keeruliseks. Keegi soovitas mulle kunagi ärevuse vastu hingata kolm korda sügavalt sisse. Nii lihtne kui see ka ei tunduks, siis tegelikult aitab see väga hästi stressi maandada. Kohati lausa tunned, kuidas vererõhk langeb ja meelelaad tasakaalustub. Vaatad olukorda teise pilguga ja keskendud sellele, mida sa saad mõjutada, et seda parendada. Näed ennast samas situatsioonis, aga mõistad kuidagi, et saab, mis saab, aga siin sa oled ja et enda vastu aus olla, pead käituma parimal võimalikul viisil. On lihtne lasta ennast mõjutada ning tunda pidevat ajasurvet reageerimiseks, aga tegelikult on alati aega. Pealegi, nagu on öelnud Viktor Frankl oma raamatus “Ja siiski tahta elada” siis meie vabadust valida oma reaktsioone ning suhtumist võib pidada viimseks võõrandamatuks vabaduseks, mis inimesele on üldse antud. Kohati võiks öelda ka, et remember you’re human, et inimene teadvustaks endale, et emotsioonid võivad mõjutada otsustushinnangut. Iga võitlus ei vääri võitlemist. Ka oma aega ja närve tuleb austada.

Erinevate inimestega suheldes tasub kasutada erinevat kommunikatsioonistiili, sest ühisosa on erinev – see tähendab, et ka viiteraamistik on erinev. See, mis ühele ei vaja pikemat seletamist võib teisele jääda ka pika seletamise puhul arusaamatuks. Kõik inimesed ei mõtle ühtemoodi ja see pole sugugi halb. Tasub endale seda meenutada ja mõelda, millised on need erinevad viisid, kuidas sõnumi vastuvõtja võiks sõnumit enda jaoks tõlgendada. Praktilisel tasandil tuleb see kasuks erinevate olukordade ennetamisel ja probleemide lahendamisel. Samuti, kui näitad üles mõistvust ja aitad teiste inimeste elu lihtsamaks teha, on neil suurem motivatsioon samaga vastata.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s